METSA HIND JA METSA HEKTARI HIND

Metsa hinna kujunemine ja metsamaade keskmised hinnad

Metsamaa hind

METSA HEKTARI HIND - kui palju makstakse ühe hektari metsa eest?

Metsa hinna määravad peamiselt metsamaal kasvavad puuliigid, nende dimensioonid, kogus ja kvaliteet. Kokkuleppeliselt on mets jaotatud kuude erinevasse arenguklassi (keskmise vanuse või rinnasdiameetri alusel), mille hektari hind võib kujuneda pakkumisel järgnevaks:

  • Metsamaa, kus on teostatud raiet ehk lageda metsamaa hind on kuni 1000 eurot hektari eest. Metsata metsamaa madala hinna tingib asjaolu, et lagedal alal on vaja maapind uuendada (külvata, istutada) või oodata looduslikku uuenemist. Istutamine on ratsionaalsem ja õigem kõrgema boniteediga aladel, kus läbi maksude alandamise ja toetuste jagamisega soodustatakse uuendamistööde rakendamist. Kuna metsakasvatus on pikk protsess, mis on võrreldav eluea pikkusega ning mis on seotud läbi aastakümnete erinevate hooldustööde tegemisega ja kahjustuste riskidega, siis lageda maa hind on ka väikseim. Metsaseaduse kohaselt on metsaomanikul kohustus rakendada metsauuendamise võtteid, mis tagaks uuenenud metsa pärast lageraiet või metsahukkumist hiljemalt viie aasta pärast.

  • Metsanoorendiku hind on kuni 2500 eurot hektari eest. Noorendiku hind sõltub eelkõige selle liigilisest koosseisust. Hooldatud kuuse-, männi- või kasekultuur omab majanduslikus mõttes enim väärtust. Metsaseaduse alusel loetakse uuenenuks ala, kus kasvab ühel hektaril vähemalt 1500 mändi, tamme, kaske või 1000 kuuske. Võsa, mis koosneb peamiselt sarapikust, toomingast ja hallist lepast võrdub sisuliselt lageda maa hinnaga, sest selline metsakooslus tuleks esmalt maha niita, et seejärel istutada asemele majanduslikult tasuvad puuliigid, mis moodustavad tulevikus puistus I rinde, teised puuliigid moodustavad II rinde ja alusmetsa.

  • Latiealise puistu hind on kuni 4000 eurot hektari eest. Latiealises metsas on välja kujunenud tuleviku metsa koosseis, mida saab veel korrigeerida õigeaegse(te) valgustusraiega, mis loob taaskord väärtust tuleviku metsale.

  • Keskealise puistu hind ja valmiva puistu hind on kuni 9000 eurot hektari eest. Eesti mõistes on keskealine mets väga väärtuslik, sest just keskealiseid puistuid on meil pindalaliselt vähe. Keskealine mets on väljakujunenud metsakooslus, millele saab veel viimast lihvi anda harvendusraie teel soodustades parimate puude jämeduskasvu.

  • Küpse metsa hind on kuni 15000 eurot hektari eest. Küps mets on vanuse või diameetri alusel valmis uuendusraieks. Küpse metsa hinna loob eelkõige metsamaal kasvavad puuliigid, nende kogus ja kvaliteet.

  • METSAMAA HINNA KUJUNEMISE TEISED FAKTORID

    Metsamajanduse suurim eripära võrreldes teiste majandusharudega on ülipikk "tootmisperiood" ehk metsa kasvamise aeg. Siiski on metsade (puude) kasvutempo tõusnud tänu pikemale vegetatsiooniperioodile, suuremale CO2 tasemele õhus ning üha teadlikumatele metsaomanikele, kes õigeid ja õigeaegselt metsakasvatuslikke võtteid rakendavad. Eesti metsamaa keskmine tagavara on 201 tihumeetrit ning puidu aastane juurdekasv olenevalt kasvukohatüübist 2-6 tihumeetrit. Seega sõltuvalt kasvukohaheadusest, puistu arenguklassidest, metsa hooldustöödest kujuneb metsamaa baashind, mis on omakorda mõjutatud kahest aktuaalsest tegurist: sortimendi hind versus ülestöötamise kulu.

    Kasvavate puuliikide sortimentatsioon ja kvaliteet

    Ühest tervest puuliigist võime saada maksimaalselt nelja erinevat sortimenti: palk, paberipuu, küttepuu ja hakkepuit. Kusjuures palgi osakaal võib olla tüvest kuni 2/3!
    Paljud metsaomanikud hoiavad raieküpset metsa lootes puiduhindade paranemisele. Paraku ei muutu raieküps mets väärtusli­kumaks, vaid aasta-aastalt süvene­vad puuhaigused ja -mädanik. Seetõttu võib raieküpse metsa väärtus 5 aasta möödudes langeda kuni 40 protsenti. Eriti tasub hoida silma peal kuuse enamusega puistutel, sest sagenenud on üraskikahjustused. Kahjustatud puuliigist võime saada ainult paberipuud, küttepuud ja hakkepuitu, mille koguväärtus on oluliselt väiksem, sest kõige väärtuslikumat sortimenti, milleks on palk, ei ole.
    Erinevatel sortimentidel on erinevad hinnad ja need muutuvad vastavalt turul toimuvale nõudlusele ja pakkumisele. Hinnakujunemisel mängib ennekõike rolli maailmaturul toimuv ning vähem Eesti-sisene konkurents. Seega metsamaa parim hind kujuneb puistu eest, mis on raieküps ning mille puude tüved on sirged, ilma väliste (nt. mõlud) ja sisemiste kahjustusteta (nt. mädanikud) ning seda ajahetkel, kus puidu kokkuostuhinnad on kõrged.

    Haavasüdamemädanikuga palgid lähevad hakkepuiduks

    Eestis on männi- ja kuusepaberipuu kokkuostuhinnad võrreldes langenud 30%, mis tuleneb üraskikriisist Kesk-Euroopas (Tšehhi, Saksamaa, Poola), kus likvideeritakse miljoneid tihumeetreid putukkahjustatuid puistuid. Kahjustatud puit realiseeritakse erinevate riikide tselluloositehastes, mis on toonud kaasa kogu Euroopas puiduhinna languse.

    Puistu küpsus ja lageraie

    Puistu küpsusest sõltub metsamajandamisvõtete rakendamise viis. Majanduslikult tulutoovaim on küpse puistu majandamine, sest puud on saavutanud dimensioonid, millest saab erinevaid sortimente. Küpse puistu valdavaks majandamise võtteks on lageraie, sest antud raieviisi ületöötamiskulud on väikseimad ning taasmetsastamine on lihtsam ja kiirem. Lageraie leebem variant on turberaie, kus mets raiutakse 5-15 aasta jooksul korduvate raiejärkudena. Turberaie jaguneb kolmeks: aegjärkneraie, veerraie, häilraie. Erinevate raieviiside põhimõtete kohta loe lähemalt siit.

    Metsa asukoht, ligipääs ja kasvukohatüüp

    Kinnistu otsese juurdepääsu olemasolu avalikult kasutatavale teele on oluline metsamaterjali transpordil. Juhul, kui kinnistul puudub ühendus teega, tuleb alustada läbirääkimisi teiste kinnistute omanikega saamaks luba teostada metsamaterjali ülevedu ja laoplatsi rajamine.

    Kinnistu lokatsioonist sõltub autotranspordi hind, sest eri sortimentidele paiknevad puidu kokkuostjad üle terve Eesti, veosekoormatele kehtivad massipiirangud ning iga läbitud kilomeeter on metsaomanikule kulu.

    Metsad, mida saab majandada aastaringselt annavad raiemeistrile suurema võimaluse ajastada raie perioodile, kus makstakse puidu eest paremat hinda. Märjad metsad, mida saab majandada ainult talveperioodil külmunud pinnasega või kuiva suvega, muudab metsamajandamise, puidu väljavedamise ja turustamise märkimisväärselt keerulisemaks ja ülestöötamiskulud ka kallimaks. Kraavide olemasolu ja korrasolek aitab parandada metsa kasvu ning ülestöötamise keerukust.

    metsaladu

    MILLISES EESTI MAAKONNAS ON
    KÕRGEIM METSAMAA HEKTARIHIND?

    Eestis peab Maa-amet igakuiset arvestust toimunud metsatehingute üle. Maa-ameti statistika alusel oli Eesti keskmine metsamaa hind 2017. aastal 3618 eur/ha ja 2018. aastal 4779 eur/ha. 2019 aastal oli Eesti keskmine metsa hind on 3850 eur/ha ning kokku tehti tehinguid metsamaadega 2000 korral, millest enim kinnistu ost-müügi tehinguid toimus Harjumaal (200 tk), vähim Valgamaal (41 tk). Kõrgeimad keskmised hektarihinnad olid Viljandimaal, Võrumaal, Põlvamaal ja Tartumaal küünides üle 4500 eur/ha. Madalaimad keskmised hektarihinnad olid aga Hiiu maakonnas, kus hektar metsa maksis keskmiselt 2500 eurot.

    MIKS MÜÜA METS VÕI
    MITTE MÜÜA METS?

    Kinnistu müügipõhjuseid on mitmeid, levinumad argumendid on järgmised: omanik elab metsast eemal, metsale on halb juurdepääs, kinnisasi on lahustükk või investeeringuks on tarvis raha. Samuti müüakse kinnistuid, mis on range või leebema kaitsekorraga, mis seab inimesed keerulisse olukorda, sest nad ei oska/julge oma metsa majandada ning lihtsaim lahendus näib kinnistu müüa. Ka viib kinnistu müügini kaasomandis olevad kinnistud, kus üks osapool soovib müüa ja teine mitte. Kinnistut ei müüda, kui (raha) vajadust ei ole või jäädakse ootama kõrgemat pakkumist.

    Metsa ost