METSA HIND JA METSA HEKTARI HIND

Metsa hinna kujunemine ja metsamaade keskmised hinnad

Metsamaa hind

METSA HEKTARI HIND - kui palju makstakse ühe hektari metsa eest?

Metsa hinna määravad peamiselt metsamaal kasvavad puuliigid, nende dimensioonid, kogus ja kvaliteet. Kokkuleppeliselt on mets jaotatud kuude erinevasse arenguklassi (vanuse või rinnasdiameetri alusel), mille hektari hind võib kujuneda pakkumisel järgnevaks:

  • Metsamaa kus on teostatud raiet ehk lageda metsamaa hind on kuni 1000 eurot hektari eest. Metsata metsamaa madala hinna tingib asjaolu, et lage ala on vaja kas uuendada või oodata selle looduslikku uuenemist.

  • Metsanoorendiku hind on kuni 2500 eurot hektari eest. Noorendiku hind sõltub eelkõige selle liigilisest koosseisust. Hooldatud kuuse-, männi- või kasekultuur omab enim väärtust. Sarapiku-toominga võsa võrdub sisuliselt lageda maa hinnaga, sest selline kooslus tuleks esmalt maha niita ning seejärel istutada asemele majanduslikult tasuvad puuliigid.

  • Latiealise puistu hind on kuni 4000 eurot hektari eest. Latiealises metsas on kujunenud välja tuleviku metsa koosseis, mida saab veel korrigeerida õigeaegse(te) valgustusraie võtetega, mis loob taaskord väärtust kasvavale metsale.

  • Keskealise puistu hind on kuni 9 000 eurot hektari eest. Eesti mõistes on keskealine mets väga väärtuslik, sest just keskealiseid puistuid on meil pindalaliselt vähe. Keskealine mets on väljakujunenud metsakooslus, millele saab veel viimast lihvi anda harvendusraie teel soodustades parimate puude jämeduskasvu.

  • Küpse metsa hind on kuni 15 000 eurot hektari eest. Küps mets on kas vanuse või diameetri alusel valmis uuendusraieks. Küpse metsa hinna loob eelkõige metsamaal kasvavad puuliigid, nende kogus ja kvaliteet. Kui metsafirma lubab 20 000€ hetkari eest oma reklaamloosungites, võite vaadata 2019 aasta kalleimaid müüdud metsakinnistute hindu milleks oli Võrumaal müüdud kinnistu mille hetkarihinnaks oli 17 600€. Kui soovite teada oma metsa väärtust, saatke meile metsa ostu päring ning teeme teile esialgse metsa hinnapakkumise. Maksame metsamaa eest Eesti kõrgeimat hinda! Vaata lähemalt metsa ostu leheküljelt.

METSAMAA HINNA KUJUNEMISE TEISED FAKTORID

Metsamajanduse suurim eripära võrreldes teiste majandusharudega on ülipikk tootmisperiood ehk metsa kasvamise aeg. Siiski on metsade (puude) kasvutempo tõusnud tänu pikemale vegetatsiooniperioodile, suuremale CO2 tasemele õhus ning õigete metsakasvatuslike võtete rakendamisele. Sõltuvalt sellest, millistes arengufaasides on kinnistul paiknev mets ning kas varasemalt on tegeletud metsa hooldustöödega, kujuneb ka vastav hind. Maaomanikule hinnapakkumise määravad kaks aktuaalset tegurit: sortimendi hinnad versus ülestöötamise kulud.

Kasvavate puuliikide sortimentatsioon ja kvaliteet

Ühest raieküpsest puuliigist (nt. kuusk) võime saada nelja erinevat sortimenti - palgipuu, paberipuu, küttepuu ja hakkepuit. Igale sortimendile on turul hind, mille kujunemisel mängib ennekõike rolli maailmaturul toimuv ning vähem Eesti-sisene konkurents. Maaomanikule makstakse parimat hinda raieküpse puistu eest, mille puude tüved on sirged, ilma väliste ja sisemiste kahjustusteta (nt. mädanikud).

*Näiteks on Eestis männi- ja kuusepaberipuu kokkuostuhind võrreldes eelmise aastaga (2018) langenud 30%, mis tuleneb üraskikriisist Kesk-Euroopas, kus likvideeritakse tuhandeid hektareid putukkahjustatuid metsaosasid. Hangitud puit aga realiseeritakse erinevate riikide suurtehastes, mis on toonud kaasa kõikjal puiduhinna languse.

Puistu küpsus

Puistu küpsusest sõltub metsamajandamisvõtete rakendamise viis. Majanduslikult tulutoovaim on küpse puistu majandamine lageraie korras, sest raieviisi ületöötamiskulud väikseimad ja taasmetsastamine on lihtsam ja kiirem.

Kinnistu asukoht

Kinnistu lokatsioonist sõltub autotranspordi kallidus, sest eri sortimentidele paiknevad kokkuostjad üle terve Eesti, veosekoormatele kehtivad massipiirangud ning iga läbitud kilomeeter on metsaomanikule kulu.

Kinnistu ligipääsetavus

Kinnistu otsese juurdepääsu olemasolu avalikult kasutatavale teele on oluline just metsamajandamistöid planeerides. Juhul, kui kinnistul puudub ühendus teega, tuleb alustada läbirääkimisi teiste kinnistute omanikega maade läbimiseks.

Metsa kasvukohatüüp

Metsad, mida saab majandada aastaringselt annavad maaomanikule suurema võimaluse ajastada metsaraie perioodile, kui makstakse puidu eest paremat hinda. Märjad metsad, mida saab majandada ainult talveperioodil külmunud pinnasega, muudab metsamajandamise, puidu väljavedamise ja turustamise märkimisväärselt keerulisemaks ja ülestöötamiskulud ka kohati kallimaks.

MILLISEIS EESTI MAAKONNAS ON KÕRGEIM METSAMAA HEKTARIHIND?

Eestis peab Maa-amet igakuiset arvestust toimunud metsatehingute üle. Maa-ameti statistika alusel oli Eesti keskmine metsamaa hind 2017. aastal 3618 eur/ha, 2018. aastal 4779 eur/ha ning käesoleval 2019. aastal (I-III kvartal) 4043 eur/ha. Sel aastal on kokku tehtud tehinguid metsamaadega 1400 korral, millest enim ost-müügi tehinguid on toimunud Harjumaal (159 tk), vähim Valgamaal (29 tk). Kõrgeimad keskmised hektarihinnad on olnud Viljandimaal ja Tartumaal küünides üle 4500 eur/ha. Väikseimad keskmised hektarihinnad on aga Saare maakonnas.

Metsa ost