METSA HIND JA METSA HEKTARI HIND

Metsa hinna kujunemine ja metsamaade keskmised hinnad

Metsamaa hind

METSA HEKTARI HIND - kui palju makstakse ühe hektari metsa eest?

Metsa hinna määravad peamiselt metsamaal kasvavad puuliigid, nende dimensioonid, kogus ja kvaliteet. Kokkuleppeliselt on mets jaotatud kuude erinevasse arenguklassi (keskmise vanuse või rinnasdiameetri alusel), mille hektari hind võib kujuneda pakkumisel järgnevaks:

  • Metsamaa, kus on teostatud raiet ehk lageda metsamaa hind on kuni 1000 eurot hektari eest. Metsata metsamaa madala hinna tingib asjaolu, et lage ala on vaja kas uuendada või oodata selle looduslikku uuenemist. Uuendamine on ratsionaalsem ja õigem kõrgema boniteediga aladel, kus läbi maksude alandamise ja toetuste jagamisega soodustatakse uuendamist. Kuna metsakasvatus on eluea pikkusega võrreldav ning mis on läbi aastakümnete seotud erinevate riskidega, siis lageda maa hind on ka väikseim. Metsaseaduse kohaselt on metsaomanikul kohustus rakendada metsauuendamise võtteid, mis tagaks hiljemalt viie aasta pärast uuenenud metsa.

  • Metsanoorendiku hind on kuni 2500 eurot hektari eest. Noorendiku hind sõltub eelkõige selle liigilisest koosseisust. Hooldatud kuuse-, männi- või kasekultuur omab majanduslikus mõttes enim väärtust. Metsaseaduse alusel loetakse uuenenuks ala, kus kasvab ühel hektaril vähemalt 1500 mändi, tamme, kaske või 1000 kuuske. Sarapiku-toominga võsa võrdub sisuliselt lageda maa hinnaga, sest selline metsakooslus tuleks esmalt maha niita ning seejärel istutada asemele majanduslikult tasuvad puuliigid.

  • Latiealise puistu hind on kuni 4000 eurot hektari eest. Latiealises metsas on välja kujunenud tuleviku metsa koosseis, mida saab veel korrigeerida õigeaegse(te) valgustusraie võtetega, mis loob taaskord väärtust kasvavale metsale.

  • Keskealise puistu hind ja valmiva puistu hind on kuni 9 000 eurot hektari eest. Eesti mõistes on keskealine mets väga väärtuslik, sest just keskealiseid puistuid on meil pindalaliselt vähe. Keskealine mets on väljakujunenud metsakooslus, millele saab veel viimast lihvi anda harvendusraie teel soodustades parimate puude jämeduskasvu.

  • Küpse metsa hind on kuni 15 000 eurot hektari eest. Küps mets on kas vanuse või diameetri alusel valmis uuendusraieks. Metsa hind sõltub eelkõige metsamaal kasvavatest puuliikidest, nende kogusest ja kvaliteedist. Kui soovite teada oma metsa väärtust, saatke meile metsa ostu päring ning teeme Teile esialgse metsa hinnapakkumise. Maksame metsamaa eest Eesti kõrgeimat hinda! Vaata lähemalt metsa ostu leheküljelt.

METSAMAA HINNA KUJUNEMISE TEISED FAKTORID

Metsamajanduse suurim eripära võrreldes teiste majandusharudega on ülipikk tootmisperiood ehk metsa kasvamise aeg. Siiski on metsade (puude) kasvutempo tõusnud tänu pikemale vegetatsiooniperioodile, suuremale CO2 tasemele õhus ning üha teadlikumte metsaomanike tegutsemine õigete metsakasvatuslike võtete rakendamisel. Sõltuvalt sellest, millistes arengufaasides on kinnistul paiknev mets ning kas varasemalt on tehtud metsa hooldustööd, kujuneb ka vastav baashind, mis omakorda on sõltuvuses kahest aktuaalsest tegurist: sortimendi hind versus ülestöötamise kulu.

Kasvavate puuliikide sortimentatsioon ja kvaliteet

Ühest kahjustuseta raieküpsest puust (nt. kuusk) võime saada maksimaalselt viit erinevat sortimenti: palk, peenpalk, paberipuu, küttepuu ja hakkepuit. Kahjustatud puuliigist võime saada ainult küttepuud ja hakkepuitu, mille väärtus on oluliselt väiksem kahjustusteta puu omast. Igale sortimendile on turul (muutuv)hind, mille kujunemisel mängib ennekõike rolli maailmaturul toimuv ning vähem Eesti-sisene konkurents. Seega metsamaa parim hind kujuneb puistu eest, mis on raieküps ning mille puude tüved on sirged, ilma väliste ja sisemiste kahjustusteta (nt. mädanikud) ning seda ajahetkel, kus puidu kokkuostuhinnad on head (nõudlus on suurem kui pakkumine).

*Näiteks on Eestis männi- ja kuusepaberipuu kokkuostuhind võrreldes eelmise aastaga (2018) langenud 30%, mis tuleneb üraskikriisist Kesk-Euroopas (Tšehhi, Saksamaa, Prantsusmaa), kus likvideeritakse miljoneid tihumeetreid putukkahjustatuid puistuid. Kahjustatud puit realiseeritakse erinevate riikide tselluloositehastes, mis on toonud kaasa kogu Euroopas puiduhinna languse.

Puistu küpsus

Puistu küpsusest sõltub metsamajandamisvõtete rakendamise viis. Majanduslikult tulutoovaim on küpse puistu majandamine lageraie korras, sest puud on saavutanud dimensioonid, millest saab kallimat sortimenti - palki. Lageraie on tänapäeval valdavaks metsamajandamise võtteks, sest antud raieviisil kasutatakse suuri metsamasinaid (harvester, forvarder), mille suure tööjõudluse tõttu on ülestöötamiskulud väikseimad ning taasmetsastamine on lihtsam ja kiirem.

Kinnistu asukoht

Kinnistu lokatsioonist sõltub autotranspordi kallidus, sest eri sortimentidele paiknevad kokkuostjad üle terve Eesti, veosekoormatele kehtivad massipiirangud ning iga läbitud kilomeeter on metsaomanikule kulu.

Kinnistu ligipääsetavus

Kinnistu otsese juurdepääsu olemasolu avalikult kasutatavale teele on oluline just metsamajandamistöid planeerides. Juhul, kui kinnistul puudub ühendus teega, tuleb alustada läbirääkimisi teiste kinnistute omanikega maade läbimiseks.

Metsa hinnastamine ja metsamajandamise planeerimine on sõltuv metsa kasvukohatüübist

Kasvukohatüüp on mullastikult ja kasvutingimustelt ühtlane metsa-ala, millest sõltub puistu peapuuliik, kvaliteet ja selle aastane juurdekasv (tihumeeter ehk tm või kuupmeeter ehk m3). Puutagavara suureneb üheskoos puu diameetri ja kõrgusega, mida nimetatakse ka kui tagavara juurdekasv, diameetri juurdekasv ja kõrguse juurdekasv.

Kõige suurema aastase juurdekasvuga puistud kuuluvad Ia ja I boniteediklassi, mis asuvad viljakates kasvukohtades nagu laanemets ja salumets. Nendes kasvukohatüüpides kasvab juurde keskmiselt 7 tihumeetrit puitu aastas. Kõige aeglasem kasv on V ja Va boniteediga metsamaal, mis on iseloomulikud ülikuivale loometsale või ülimärjale soometsale. Keeruliste niiskusoludes kasvab mets aeglaselt ning puidu keskmine juurdekasv on ainult 1 tihumeeter aastas. Samuti on madala boniteediga puistudes pärast uuendusraie tegemist raskendatud taasmetsastamine. Liigniisket kasvupinnast saab parendada maaparanduslike võtetega, mille rakendamisel on võimalik tõsta boniteeti kuni 3 klassi võrra. Kraavide uuendamine ja nende korrasoleku tagamine on hea argument küsida paremat metsamaa hinda.

Metsad, mida saab majandada aastaringselt annavad metsaomanikule suurema võimaluse ajastada metsaraie perioodile, kui makstakse puidu müügi või raieõiguse müügi eest paremat hinda. Märjad metsad, mida saab majandada ainult talveperioodil külmunud pinnasega või põuase suvega, muudab metsaraie, puidu väljavedamise ja puidu turustamise märkimisväärselt keerulisemaks ja metsa ülestöötamiskulud kallimaks.

MILLISEIS EESTI MAAKONNAS ON KÕRGEIM METSAMAA HEKTARIHIND?

Eestis peab Maa-amet arvestust toimunud metsatehingute üle. Maa-ameti statistika alusel oli Eesti keskmine metsamaa hind 2017. aastal 3618 eur/ha ja 2018. aastal 4779 eur/ha. Käesoleval aastal on keskmine metsamaa hind 4043 eur/ha (2019. aasta (I-III kvartal). Sel aastal on tehtud tehinguid metsakinnistutega üle 1400 korra, millest enim ost-müügi tehinguid on toimunud Harjumaal, vähim Valgamaal. Kõrgeim keskmine hektarihind on Viljandimaal ja Tartumaal küünides üle 4500 eur/ha. Keskmine metsa hind Võrumaal on käesoleval aastal 4540 eur/ha. Madalaim metsamaa hind hektari kohta on aga jätkuvalt Saare maakonnas.

Metsa ost