Metsa Majandamine

Meie aitame Sul oma metsa majandada

Metsaomaniku ülesanne on tagada metsa jätkusuutlik kasv ja areng. Neid aastaringseid toimingud, alustades maapinna ettevalmistusest, lõpetades harvendamisega, nimetatakse metsamajandamiseks. Metsaomanikul tuleb metsamajandamisel olla keskkonnasäästlik ja loodussõbralik, lähtudes erinevatest reeglitest ja ettekirjutistest.

Meie huvi on aidata igal metsaomanikul oma metsa tulemuslikult majandada. Meil on olemas tipptasemel teadmised kõikidest metsa majandamisega seotud protsessidest, mida rikastavad aastatepikkused erinevad kogemused.

Me ei soovi, et metsaomanik tunneks ennast ilma vajalike teadmistega üksi - aitame oma nõu ja jõuga, kuid hoiame iga omaniku protsessiga täielikult kursis.

Me ei soovi, et metsaomanik tunneks ennast ilma vajalike teadmistega üksi - aitame oma nõu ja jõuga, kuid hoiame iga omaniku protsessiga täielikult kursis.

Riigimetsi majandab riik, erametsi võib majandada metsaomanik iseseisvalt, koostöös metsaühistuga või sõlmides majandamislepingu professionaalse metsaettevõttega. Metsaseadus on sätestanud metsa majandamiseks täpse eeskirja, mis kirjeldab metsa uuendamise, hooldamise, raie ja looduskaitse põhinõudeid.


Metsamajandamise etapid

Metsaomanik saab iseseisvalt metsa majandada, kui tal on olemas piisavad teadmised ja oskused, metsandusalane haridus või taust ning soov metsa investeerida.


Tunne oma metsa andmeid

Metsaomanik saab oma metsa kohta infot leida avalikest registritest - vajalik on teada katastriüksuse tunnust. Metsaregistri avalikus teenuses saab sisestada katastritunnus ning näha, kas metsal on olemasvajalikud investeerimisandmed.

Viimastel all peetakse silmas metsa takseerkirjeldust ehk puistu liigiline koosseis, vanus, kõrgus, kasvava metsa tagavara. Neid andmeid on vajalik harvendus- ja uuendusraie tegemiseks. Kui andmed puuduvad, on tark tellida need koos metsamajandamiskavaga metsakorraldusettevõttelt.

Metsaomanikul on võimalik liituda ka metsaühistuga, mis aitab erinevaid protsesse korraldada ja ühendab omavahel metsaomanikud.

Maapinnase ettevalmistamine

Enne seemnete külvamist või istutamist on oluline maapinna ettevalmistamine. Siinkohal saab omanik valida täisharimise või osalise harimise.

Tavapäraselt eelistatakse osalist harimist, mis on odavam. Maapinna ettevalmistamiseks kasutatakse valdavalt mehaanilist viisi ehk adraga harimist.

Maapinna ettevalmistamise võimalused:

  • Adraga tehakse vaod liigniisketele muldadele või looaladele, kus taimed istutatakse vao harjale
  • Ribad tehakse kuivadele või parasniisketele muldadele, et ülemist kihti kobestada. Mineraalmuld segatakse toorhuumusega.
  • Lapid tehakse uutele raiesmikele, mis sõltuvad kasvukoha viljakusest - suuremad lapid tehakse viljaka matele aladele. Lapile külvatakse või istutatakse, kuid oluline on jälgida istutamissügavust, et taimejuured jõuaksid mineraalmulda. Pealmine kiht kuivab kiiresti ning võib taime kasvu peatada.
  • Märgades kasvukohtades kasutatakse künkaid - need tehakse kopaga ja kultiveeritakse künkale

Külvamine vs istutamine

Külvil on mitmed eelised: seda on võimalik mehhaniseerida, külv on kiire, ketasadrale saab lisada külviaparaadi, looduslik valik on soodustatud, külv on odavam.

Vähem viljakatel raiesmikel on kasulik külvata enne maapinna kamardumist. Külv on soovituslik kruusasel ja kivisel mullal, kus istutamine on keerulisem. Külvil on miinusteks suurem seemnekulu ning tihedam hooldamine.

Seemne võib omanik ise varuda või osta, kuid eelistada tasub kohaliku päritoluga seemet. Mitmete metsapuude seemneid saab osta RMK-lt. Varakevadel tasub külvata mändi ja aru-/sookaske, tamme ja saare puhul sobiv külvamiseks nii kevad kui sügis.

Külvamisel on erinevaid variatsioone. Ridakülv tähendab, et seemne on külvatud pidevate ridadena ning maapind peab olema ette valmistatud ülepinnaliselt, vagudena või ribadena. Kõige otstarbekam on külvata katkendlike ridadena.

Lapikülvil on võimalik lapid teha käsitsi või masinaga. Ühele lapile on soovitatav külvata 15-25 okaspuuseemet, oluline on need laiali laotada. Lapikülviks sobivad juurimata raiesmikud.

Millal valida istutamine?

  • Kui niiskust ei jagu piisavalt ja mullad on kuivad - see ei ole soodne keskkond seemnete idanemiseks
  • Kui mullad on tavapärasest viljakamad ning tihe rohttaimes tik võib lämmatada tärkavaid puutaimi
  • Kui muldadel lasub suurem külmakohrutusoht
  • Muldadel, mis alluvad erosioonile

Istutamisel on peamisteks miinusteks suur ajakulu, kõrgem hind ja suur osa tööst tuleb sooritada käsitsi. Istutamise eel tuleb taimi ettevaatlikult kohelda, et need ei läheks raisku. Taime valiku ja asukoha istutamiseks teeb metsaomanik.

Sagedamini istutatavad puuliigid on mänd, kask, kuusk, sanglepp, pärn või kõvalehtpuud.

Taimede istutamisel tasub teada, et need jagunevad paljasjuurseteks (1-2-aastased seemikud, 2-4-aastased istikud) ja suletud juurekavaga taimedeks (potitaimed ehk 1-2-aastased seemikud). Paljasjuursed taimed eelistavad parasniiskeid, viljakaid muldi. Suletud juurekavaga taimed eelistavad ettevalmistatud maapinda ja väheviljakamaid muldi.

Istutamise erinevad võimalused

Labidaauku istutamise etapid:

  1. Kaeva maasse sobiv auk taime juurestikule
  2. Augu põhja koonda koonusekujuline mullakuhik, aseta sellele taime juured. Taime juured peavad mullas sirgelt jääma.
  3. Hoia taime püstiasendis ja täida auk kobeda mullaga
  4. Vajuta muld kinni jalaga ja kontrolli, kas taim on kindlalt mullas

Kiillabidega istutamise etapid:

  1. Löö labidas maasse, liiguta edasi-tagasi, kuni tekib ligi 25-senti meetrine, pealt 10-15-sentrimeetrine lõhe
  2. Aseta taim istutuslõhesse, kergita taime, juured peavad olema sirgelt ja ühtlaselt, juurekael peaks jääma maapinnaga tasa või veidi kõrgemale
  3. Aseta taim istutuslõhesse, kergita taime, juured peavad olema sirgelt ja ühtlaselt, juurekael peaks jääma maapinnaga tasa või veidi kõrgemale
  4. Suru kinni juurte ülemine osa, lükates kiiluvart taime poole
  5. Uus lõhe suru samamoodi kinni, uus kiiluauk peab jääma taimest piisavalt kaugele
  6. Kontrolli, kas taim on tugeval mulda kinnitunud

Mullapalliga istutamise etapid:

  1. Kasuta seda viisi eelistatult loodusliku taime ümberistutamisel
  2. Kaeva koos mullapalliga taim maa sees välja, kasuta labidat või silinderpuuri
  3. Kaeva auk, aseta taim sinna ning täida mullapalli ja augu seinte vahe tihedalt mullaga

Potitaimede istutamise etapid:

  1. Potitaimedeks nimetatakse suletud juurekavaga taimi. Nende istutamise eelised on suurem tootlikkus, kiirus ja mugavus
  2. Istutamiseks kasutatakse istutustoru. Oluline on enne istutamist taimi ohtralt kasta, sest turvas juurte ümber seob vett ja taimed libisevad paremini läbi istutustoru
  3. Potitaimi saab istutada kogu vegetatsiooniperioodi. Need taimed on valdavalt väiksemad, mistõttu ei sobi viljakatele muldadele

Istutamine saab toimuda nii kevadel kui sügisel

Taimede istutamiseks sobiv aeg on väga varieeruv. Potitaimi saab istutada kogu vegetatsiooniperioodi, paljasjuurseid taimi on soovitatav istutada varakevadel. Kevadel on istutamiseks vähe aega, mõnel juhul 2-4 nädalat. Lehtpuutaimed on istutamise aja suhtes kõige tundlikumad

Paljasjuurseid okaspuutaimi saab istutada ka sügisel, kui hakkab lõppema kasvuperood. Tavapärane sügisene istutusaeg on augusti keskpaigast septembri keskpaigani, enne esimesi külmasid. Sügisene istutamine on soovitatav kergema lõimimisega muldadel, sest viljakatel muldadel püsib suurem oht külmakohrutuseks.

Sügisel on muld niiskem ning taimed kasvavad kevadel kiiremini, sest on taastunud. Puuliikide istutamisel tasub silmas pidada soovituslikku järjekorda, alustades arukasest, siis männist, lõpetades kuusega

Istutamisel tuleb jälgida, et taim oleks puhkeseisundis, mille tunneb ära, kui taimel pole valgeid juuretippe. Taimede transportimisel ja säilitamisel tuleb jälgida võimalikult vähest kahjustamist. Taimi tuleb enne istutamist ladustada jahedas kohas. Sügisel sorteeritud taimed tuleb enne korralikult üles sulatada

Istutatud taimede hooldamine

Istutamise järel ei vaja kõik taimed võrdselt hooldamist. Rohkem jälgimist ja tähelepanu vajavad väiksemad, valgusnõudlikumad puutaimed (mänd, arukask) ning viljakale mullastikule loodud taimestik

Hooldamine sõltub sellest, kui palju on varasemalt metsamaad ette valmistatud ja mis on seal kasvanud. Uue taimestiku puhul on esimene hooldamine soovituslik siis, kui taimed on kasvanud põlvedeni.

Suvi on hooldustöödeks sobiv aeg: esimene tasub teha juunikuus, teine suve teises pooles ja kolmas septembris.

Puutaime ümber kasvav hein on võimalik ära kitkuda, niita või maha tallata. Väikstel puudel konkureerib valgus- ja toitetingimustega lopsakas rohttaimestik. Hooldamisel tasub konkureerivaid rohttaimi niita vikati või rohulõikuriga, kuid tuleb olla ettevaatlik, et puutaimed kahjustada ei saaks

Valgustingimuste parandamise vajalikkust näeb taimede pealt. Kui kuuskedel on ladvavõrse juurdekasv suurem kui võra külgokste juurdekasv (nn positiivne kõrguse juurdekasv), siis on valgust vähemalt rahuldavalt. Kui aga külgokste juurdekasv on pidevalt ületanud ladvavõrse juurdekasvu (nn vihmavarjukuused) ja soov on kuuske uue metsapõlve koosseisus kasvatada, siis tuleb kindlasti valgustingimusi parandada kas hooldamise või valgustusraiega.

Metsaomanikul tasub kasvama jätta hõredalt paiknevad lehtpuud, et kaitsta alla 1 m kõrguseid kuuski hilis-külmakahjustuste eest. Lagedatel aladel soojus kiirgub õhuruumi ning lehtpuude võrastik takistab soojuse välja kiirgamist, väheneb külmakahjustuste oht.

Hooldusraie - mis see on ja milleks seda tehakse?

Hooldusraie on metsaomanikule vajalik, et kindlustada mets kasvaks tervislikuks ning oleks terve.

Hooldusraie käigus tuleb metsast osa puid eemaldada. Noore metsa puhul on hooldusraie metsaomaniku investeering tulevikku, kuid nõuab ka teatud kulutusi. Ilma hooldusraieteta on metsa tervislik seisund küsitav. Hooldusraiet ei tasu teha liiga tihedalt ega liiga hilja, sest selle tagajärjeks võib olla väike kasvava metsa tagavara

Hooldusraie peamised ülesanded on tagada mitmekesine liigiline koosseis, anda kasvuruumi, kasvatada kiiremini jämedamaid puusorte, parandada metsa tervislikku seisundit, vähendada lumevaalimise ja tormikahjustuste ohtu ning soosida metsa looduslikku uuenemist.

Hooldusraie liigid: valgustus-, sanitaar- ja harvendusraie

Valgustusraie - puistu väärtuse tõstmiseks

Valgustusraiet teostatakse kuni 8 cm keskmise diameetriga puistutes ning eesmärgiks on liigilise mitmekesisuse täiustamine ning valgus- ja toitetingimuste parandamine. Valgustusraie on hädavajalik, et kasvaks välja soovitud puuliigiga puistu.

Valgustusraie aitab vähendada puude omavahelist konkurentsi ning tõstab puistu kvaliteeti. Esimestel valgustusraietel on soovitatav eemaldada peapuuliiki segavad või lämmatavad eksemplarid.

Esimene valgustusraie tuleks planeerida juba 4-6-aastastele seganoorendikele, valgusnõudlikele liikidele varem. Järgmine valgustusraie tuleks planeerida ligi 5 aasta järel.

Teise etapiga valgustusraietel on eesmärgiks peapuuliigi tihedate gruppide harvendamine, et puud asetseksid metsas ühtlaselt.

Need puud, mis pole olulisel kohal ning varjavad peapuuliiki, tuleb eemaldada. Valgustusraie käigus jäävad puutumata sirged, hea tüve, korraliku võraga, terved puud. Valgustusraie tuleb teostada igal juhul, isegi kui raiutud puidule ei leita kasutamist.

Metsaomanikule on valgustusraie küll kulutus, kuid hädavajalik ning investeering oma metsa tulevikku. Valgustusraiete järel on vajalik sooritada harvendusraied.

Harvendusraie - metsa väärtuse püsimiseks

Harvendusraiet teostatakse 8 cm või suurema diameetriga puistutes ning eesmärgiks on kujundada liigiline koosseis ning kasvatada metsa väärtust.

Harvendusraie aitab leida kasvuruumi väärtuslikele eksemplaridele, kindlustada eelis looduslikuks uuenemiseks ning suurendada puistu vastupidavust ilmastikule ja haigustele. Ilma harvendusraieta toimub metsas looduslik harvendus ehk mõned eksemplarid kuivavad ja surevad valgus- ja toitainete puuduse kätte.

Harvendusraiega eemaldatakse metast kehva kvaliteediga puud ning surnud või surevad puud. Esimene harvendusraie on soovitatav sooritada 20–40 aastases puistus ning viimased toimuvad kuusikutes, kaasikutes ja haavikutes 40–50 aasta vanuselt, seevastu männikutes ning kõvalehtpuupuistutes 50–70 aasta vanuselt.

Kui valgustusraiega raiutav puit ei leia valdavalt kasutust, siis harvendusraiega raiutut puit ei lähe üldiselt raisku. Harvendusraie aluseks on metsaomanikul vaja kehtivaid inventeerimisandmeid.

Planeeritud harvendusraie kohta tuleb Keskkonnaametile esitada metsateatis.

Sanitaarraie – metsa tervisliku seisundi parandamiseks

Sanitaarraiet sooritatakse kahjustatud puiduga metsas, mis tuleb igal juhul eemaldada.

Sanitaarraie põhjuseks võib olla näiteks nakkusohtliku või kahjurite paljumisega seotud puude eemaldamine, samuti surnud puidu raieks kasutamine.

Oluline on jälgida, et bioloogiline mitmekesisus ei oleks ohustatud. Sanitaarraiet kasutatakse suure tormikahjustuse järel ning see on alati viimane variant (kui muu raiega ei saa raiutavat puitu eemaldada). Metsa majandamise eeskiri lubab sanitaarraie käigus raiuda surnud või surevaid puid, väliselt nähtava tüvemädanikuga ja tüvemädaniku tekitajate viljakehaga puid, tugeva vaiguvooluga puid, tüvekahjuritest asustatud puid, vähemalt 10% tüve ulatuses kahjustatud koorega kuuski, vähemalt 30% tüve ulatuses kahjustatud koorega teisi puid, oma ülesande täitnud seemnepuid (kui on möödunud 3 aastat lageraiest), noorendikus või metsata metsamaal paiknevaid üksikpuude rinde puid.

Sanitaar-lageraie eeldab enne tegevuse algust metsakaitselist ekspertiisi ning valdavalt toimub sanitaarraie vanemates puistutes.

Millised on teised raietüübid?

Metsaseaduses on ametlikult kinnitatud raietüübid, mida eelnevatele lisaks metsaomanik läbi võib viia:

Uuendusraie eesmärk on metsa uuendada, kui puistu on küpsuse saavutanud. Puistu küpsust saab määrata küpsusvanusega ja küpsusdiameetriga. Uuendusraie jaguneb kaheks: lageraie ja turberaie.

  1. Lageraie - selle tulemusel raiutakse kogu metsakinnistu puistu ühe aasta jooksul. Lageraiega jäävad kasvama säilikpuud, seemnepuud ning peapuuliigi järelkasv. Lageraie eeliseks on odavus ja lihtsus, kahjustatakse vähe kasvama jäävaid puid ning metsa vanuseline koosseis muutub ühtlasemaks.
  2. Turberaie - selle tulemusel ei raiuta puud korraga, vaid järk-järguliselt pikema perioodi vältel. Turberaie aitab kasvatada vana metsa turbe alla uus metsapõlv. Turberaie on alternatiiv seal, kus lageraiet ei lubata (piiranguvööndid). Küll aga püsib turberaiega oht metsa kahjustada, sest puistu hõrendamisel järk-järgult võib tekkida suurem tormikahjustus.

Valikraie - kasulik püsimetsas

Valikraie on kasutusel püsimetsana majandavates metsades ning raie käigus eemaldatakse puid nii nagu looduslikul uuendusel.

Valikraie eesmärk on puistu püsimine ja edasine uuenemine. Valikraiet tasub eelistada puhke- ja parkmetsades, aga ka pärandkooslusega metsades.

Trassiraie - ehk puhastamine

Trassiraie tähendab kuni 4-meetri laiuselt piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi, teeserve või kraavikalda puhastamine puudest. Trassiraiel lähtutakse üle 8 cm suurusest rinnasdiameetrist.

Raadamine - metsamaa kasutamiseks teisel otstarbel

Raadamisega on seotud näiteks liinitrassid või teemaa-alad, mida soovitatakse hoida pidevalt niidetavana.

Kujundusraie - looduskaitsest lähtuvate eesmärkidega

Kujundusraie lähtub looduskaitse huvist ning pole majandusliku eesmärgiga. Kujundusraiega soovitakse säilitada loodusväärtuseid või nende seisundit parandada. Kujundusraie on üksikute puude raie, lagealade tekitamine, puistu harvendamine või rühmiti raiumine jm.

Kuidas saada metsa majandamiseks toetust?

Metsaomanik peab otsustama, milliseid töid planeerib metsamaal ette võtta. Eesmärgid peavad lähtuma puistu terviklikuse kasvatamisest, et luua väärtuslikum puit või ilusam mets.

Metsaühistu on metsaomanikule hea abimees, et korralduslikele protsessidele teadmisi juurde saada. Enamasti on metsaomaniku kinnistu suurus nii väike, et omanik ei pruugi olla huvitatud metsa majandamisest - puidu kogus on väike, raiekulud suured ning tulu võib olla väike.

Kokkuostjad on huviatud regulaarsetest vedudest, kuid väikse metsaga ei saa seda neile pakkuda. Metsaühistu aitab metsaomanikke, koondab neid ühes piirkonnas ning tellib tööd koos. See tuleb metsaomanikule odavam. Samuti saab metsaomanike puidukoguseid müüa koos, siis on maht suurem ning puidu hind võib tulla kõrgem.

Toetused, mida on võimalik taotleda:

  1. Aprillis algavad voorud Natura metsatoetustele, mis on suunatud looduskaitsealuse maa omanikele
  2. Juunis on võimalik taotleda metsameetme ja pärandkultuuri ek sponeerimise toetusi
  3. Juulis on avatud toetusvoorud metsa uuendamise tarbeks

Kui metsaomanik metsa ei uuenda

Raie järel või metsaosa hukkumise tagajärel tuleb kasvama panna uus mets ehk metsa uuendada. Metsaseadus nõuab metsaomanikult metsa uuendamist ning uue metsapõlve olemasolu 5-10 aasta jooksul.

Keskkonnaamet hindab pidevalt, kuidas metsaomanik on uuendamisega tegelenud. Kui leitakse koht, kus mets pole uuendatud, saab metsaomanik esmalt märgukirja ja tuletab meelde, et raiutud mets vajab uuendamist.

Siis saab metsaomanik reageerida ja paluda metsa uuendamiseks pikendust ja teeb vajalikud tegevused, et protsess saaks alata.

Kui metsaomanik unustab reageerida, siis teeb keskkonnaamet ettekirjutuse ja annab tähaja, millal mets peab olema uuendatud. Selle ettekirjutuse mittetäitmisel on võimalik ka trahv ehk sunniraha, metsaomanikult võetakse ülesanne üle ning riik ise tegeleb metsamaa uuendamisega. Kõik kulutused tulevad metsaomaniku poolt katmisele.

Kui metsaomanik ei soovi ise metsa majandada

Kui metsaomanikul pole vajalikke teadmisi ja/või oskusi ning aega, et metsa majandamisega ise tegeleda, tasub kaaluda lepingulise partneri leidmine metsafirma näol.

Kui metsaomanikul pole vajalikke teadmisi ja/või oskusi ning aega, et metsa majandamisega ise tegeleda, tasub kaaluda lepingulise partneri leidmine metsafirma näol.

Majandamisleping annab omanikule õigused ja võimalused kõikides protsessides kaasa rääkida. Kui tegemist on kasutusvalduslepinguga, tuleb mõlema poole õigused lahti kirjutada, et metsaomanik ei annaks ära liiga palju otsustamisvõimalust. Lepingute sõlmimisel tuleb lähtuda juriidilistest teadmistest ning konsuleerida ekspertidega.