SEADUSED, MIDA TULEB JÄRGIDA METSA MAJANDAMISEL


Eestimaal asuti esmakordselt 18. sajandi lõpus tegelema metsakorralduse ja metsamajanduse organiseerimisega, sest surve puidule oli asustustiheduse kasvu ja uute põllumaade rajamise tõttu tõusnud. Kui eelnevalt oli mets kogukonna ühine vara, mida iga liige võis oma äranägemise järgi kasutada, siis muudatused tõid kaasa piirangud metsakasutusele. Uute reeglite juurutamiseks mets plaanistati, jagati aastalankideks ja loodi metsade majandamise kindel kord.

Tänapäeval kuulub Eestis 50% metsa riigile ja 50% eraisikutele. Maa on mõõdistatud, jaotatud kinnistuteks ning igale kinnistule on koostatud katastriplaan ja piiriprotokoll ja määratud sihtotstarve. Vastavalt maakasutustüübile toimub maa kasutamine ja majandamine vastavalt kehtestatud seadustele. Iga metsamaaomanik peab teadma oma õigusi ja kohustusi ning sellest tulenevalt vaatlemegi peamisi seaduse regulatsioone, mis puudutavad metsade omamist ja kasutamist.



METSADE MAJANDAMISE ALUSEKS ON METSASEADUS JA METSA MAJANDAMISE EESKIRI

Metsaseadus annab üldise suuna Eestimaa metsade korraldamise, majandamise ja kahju hüvitamise korrale. Seaduse eesmärk on tagada metsa kaitse ja säästev majandamine. Sellest tulenevalt leiab metsaseaduses vastused küsimustele: "Mis on mets? Kuidas metsa korraldada? Millised on nõuded metsa uuendamisele? Millised raietüübid on metsades lubatud? Millistel tingimustel võib müüa metsamaterjali? Kuidas toimib metsakaitse? Millal tuleb esitada metsateatis? Kuidas toimib kahju hüvitamise kord? Kui metsaseadus on alusdokument, siis metsa majandamise eeskirjas on toodud juba täpsemad nõuded metsa raie, hooldamise, uuendamise ja kaitse korrale. Need on kaks olulist dokumenti, mida tuleb tulundusmetsade majandamisel järgida. Riigiteataja portaalist on mõlemad dokumendid kättesaadavad nii eesti kui ka inglise keeles. Jälgida tuleb, et dokumendi staatus oleks “Hetkel kehtiv”.



VEEKAITSELISED PIIRANGUD METSA MAJANDAMISEL

Metsamaad, mida läbib vooluveekogu, peab arvestama veekaitseliste piirangutega selleks, et tagada veekogu kvaliteet. Maaomaniku õigusi ja kohustusi metsamajandamisel reguleerib Veeseadus.

Veekaitsevööndi laius järvede, jõgede, ojade, allikate, peakraavide veepiirist on 10 meetrit ning Läänemere, Peipsi, Võrtsjärve, Lämmi- ja Pihkva järve veepiirist 20 meetrit. Veekaitsevööndis metsa majandamisel ei tohi eemaldada elujõulist puu- ja põõsarinnet, kui just Keskkonnaamet ei ole ettekirjutanud teisiti.

  • Veekaitsevööndis on lubatud raiuda vaid vigastatud, surnud, vette langenud ning veekogu poole lamanduvaid puid ja põõsaid.
  • Tööde tegemisel on keelatud raiejäätmete ladustamine veekogusse.
  • Ei ole lubatud veekogu läbimine mootorsõidukiga.
  • Soovitus: Vee-elustiku häiringute ning pinnase kahjustamise vältimiseks on soovitav teostada raietöid võimalusel külmunud pinnasega

Kalda piiranguvööndi laius olenevalt järve, jõe, oja, maaparandussüsteemi eesvoolu valgaala suurusest on 50 või 100 meetrit ning ranna piiranguvööndi laius Läänemere, Peipsi, Võrtsjärve, Lämmi- ja Pihkva järvel on 200 meetrit. Metsamajandamisel peab kalda piiranguvööndis raiet planeerides arvestama asjaoluga, et lageraielangi pindala ei tohi olla suurem kui 2 hektarit, ranna piiranguvööndis on lageraie keelatud.

metsamaal asuv maaparandussüsteem ja kaitsevöönd


METSAMAA, MIS ASUB AVALIKULT KASUTATAVA TEE ÄÄRES

Ehitusseadustik reguleerib avalikult kasutatava tee nõudeid, selleks et soodustada jätkusuutlikku arengut ja tagada ohutus. Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõidurada on 50 meetrit , kohaliku maantee kaitsevööndi laius on 20-50 meetrit, eratee kaitsevööndi laius on 10-50 meetrit.

Kooskõlastamiseks riigimaantee-äärne metsaraie, laoplatsi rajamine ja metsamaterjali laadimine tuleb ühendust võtta Maanteeametiga. Riigile kuuluva tee kaitsevööndis on keelatud teostada metsa lageraiet, küll aga kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda ehitise (tee) omaniku (Maanteeamet) nõusolekul seades täiendavad tingimused lageraie teostamisele:

  • Seemne ja säilikpuude kaugus teest peab puu murdumisel välistama selle sattumise riigiteele.
  • Juhul, kui lageraie teostamise järgselt soovitakse raiutud ala metsastamist teostada lähemal kui 15 meetrit riigitee välimise sõiduraja servast, tuleb see Maanteeametiga täiendavalt kooskõlastada.
  • Metsamaterjali ladustamiseks lähemale kui 15 meetrit äärmise sõiduraja servast tuleb taotleda nõusolek Maanteeametist. Tee kaitse ja liiklusohutuse kaalutlusel võib Maanteeamet nõusolekust keelduda.
  • Raietöödega seotud liikluskorralduse muudatused tuleb kooskõlastada Maanteeametiga.
  • Nõusolek ajutiste juurdepääsuteede rajamiseks ning metsamaterjali laadimistööde teostamiseks riigiteelt tuleb taotleda Maanteeametist. Tee kaitse ja liiklusohutuse kaalutlusel ning võib Maanteeamet nõusolekust keelduda.
  • Soovitused: Juhtudel, kui lageraie teostamise järgselt jäävad riigitee äärde (transpordimaale) üksikud puud, palume sellest teavitada Maanteeametit.

Vallale kuuluva tee korral tuleb metsamaterjali äravedu autotranspordiga kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ja eratee korral maaomanikuga. Erinevate teetüüpide ja piirangute kohta leiab rohkem informatsiooni Maanteeameti liiklusinfo portaalist.

metsamaal asuva tee kaitsevöönd


METSAMAJANDAMINE ELEKTRIÕHULIINI KAITSEVÖÖNDIS

Vastavalt Ehitusseadustikule on elektripaigaldise kaitsevööndis maaomanikul keelatud ladustada jäätmeid ja materjale, teha maaparandustöid, tuld, istutada ja langetada puid. Samuti ei tohi sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast on üle 4,5 meetri. Lisaks ei tohi tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit. Puude langetamiseks kaitsevööndis tuleb esitada võrgupidajale taotlus elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks. Samuti tuleb kooskõlastada õhuliinide alt ja maakaabelliini ülesõit.

    Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge ja võrgupidajad:

  • maakaabelliini kaitsevööndi korral 1 meeter - Elering
  • kuni 1 kV pingega liinide korral 2 meetrit - Elektrilevi
  • 1 kuni 20 kV pingega liinide korral 10 meetrit - Elektrilevi
  • 35–110 kV pingega liinide korral 25 meetrit - Elering
  • 220–330 kV pingega liinide korral 40 meetrit - Elering

Eleringi rikete ja avarii korral on kontaktnumber 6056825. Elektrilevi lühinumber 1343.



KAITSEMETSADES TULEB JÄRGIDA LOODUSKAITSESEADUST

Eestis on kaitsealuseid taime-, seene- ja loomaliike 570, neist ligi 40 liiki on seotud kas terve eluea või mõnda aega metsaga. Rangeim kaitse kehtib I kaitsekategooria liikidele. II ja III kaitsekategooria liikide elupaikades kehtib isendikaitse põhimõte, mis tähendab, et kaitsealust liiki ei tohi tahtlikult surmata, püüda ja häirida (paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ja rände ajal). Looduskaitseseaduses on toodud üldised kaitsepõhimõtted, et tagada liikide soodne seisund. Konkreetse liigi kaitse tegevuskavaga, mis on koostatud peamiselt I ja II kaitsekategooria liikidele, saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel. Loodus-ja maastikukaitsealal ning rahvusparkides on kehtestatud kolm kaitserežiimi: reservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd ning metsamajandamisnõuded on toodud iga kaitseala kaitse-eeskirjas, mis on leitav Riigiteataja portaalis. Kaitsealad, II ja III kaitsekategooria liigid, projekteeritavad kaitsealad ja NATURA 2000 alad on nähtavad Maa-Ameti looduskaitse kaardirakenduses.

Kõige pädevamat informatsiooni konkreetse kaitseala või kaitsealuse liigi kohta oskab anda Keskkonnaameti liigikaitse ja looduskaitse osakonna spetsialistid.

kaitsealune mets


MUINSUSKAITSELISTE JA PÄRANDKULTUURIOBJEKTIDEGA METSADE MAJANDAMINE

Üle terve Eesti on laiali pillutud väikesed ajaloolised pärlid. Meie teame täna kui muinsuskaitselised objektid, mis tuletavad meile meelde Eesti ajalugu rikastades ja mitmekesistades tänast päeva. Muinsuskaitse on vajalik kultuuripärandi säilitamiseks ja kultuurilise järjepidevuse tagamiseks. Mälestiste kaitse aluseks on Muinsuskaitseseadus ning kõik muinsuskaitselised mälestised kuuluvad riikliku kaitse alla. Muinsuskaitseliste objektide hulka kuuluvad näiteks vanad asulakohad, kalmed, kultusekivid, hiied. Mälestiste avalikust andmebaasist on leitav informatsioon kõikide kaitse all olevate objektide kohta. Looduses on muinsuskaitselised objektid tähistatud infotahvliga. Juhul kui kaitsealune objekt asub metsamaal või objekti piiranguvöönd ulatub metsamaale, tuleb igasugune metsa majandamine kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

Pärandkultuuri objektideks on põlised talukohad ja nende viljapuuaiad, veskid, ristipuud ja kivid, punkrid, vanad raudteed ja muud objektid. Kui muinsuskaitselised objektid kuuluvad riikliku kaitse alla, siis pärandkultuuriobjekti hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus. Mõistlikult metsa majandades saab vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist, vajadusel eemaldades nendelt puittaimed. Pärandkultuuriobjektid on kantud Maa-ameti kaardirakendusse.

muinsuskaitseobjekt ja piiranguvöönd metsamaal


KEHTIV METSATEATIS TAGAB SEADUSLIKU METSA MAJANDAMISE

Metsa majandamise kavatsusest või uutest olulistest kahjustustest tuleb teavitada Keskkonnaametit, esitades metsateatis. Metsateatist saab esitada kas metsaportaalis, saata elektrooniliselt täidetud ja allkirjastatud metsateatis Keskkonnaameti e-postiaadressile, viia metsateatis isiklikult Keskkonnaameti kontorisse või saata posti teel Keskkonnaameti kontorisse. Keskkonnaamet kontrollib 15 tööpäeva jooksul planeeritud metsatöö seadustele vastavust ning teatatud kahjustuse kohta koostab 30 tööpäeva jooksul metsakaitselise ekspertiisakti.

Keskkonnaamet vastutab planeeritud töö vastavust seadusandlusele. Seega juhul, kui kinnistul asub mõni kaitsealune liik või objekt, siis Keskkonnaamet kinnitab soovitud töö ainult juhul, kui see on kooskõlas kaitsekorraga. Vajadusel lisab Keskkonnaamet metsateatisele täiendavaid nõudeid või soovitusi raieviisi, toimumisaja või muude nõuete kohta.

Lihtsaim viis metsateatise esitamiseks on logida sisse ID-kaardiga Metsaregistrisse ning valida nimekirjast oma kinnistu ja eraldis, millel raiet soovitakse teha, lisada raieliik ja -maht. Teatist ei pea esitama, kui raiutava puidu kogus on väiksem kui 20 tm ühes kalendriaastas. Samuti ei pea metsateatist esitama maapinna mineraliseerimisele, istutustöödele ja valgustusraiele, kui puistu keskmine tüve läbimõõt jääb alla 8 cm. Alati tasub küsimuste korral võtta ühendust Keskkonnaametiga, üldtelefon 6807438.

Ebaseadusliku tegevuse avastamisel tuleb ühendust võtta Keskkonnainspektsiooniga, lühinumber 1313.

Metsa ost